Kadrioru pargi vahetus läheduses asub kollane kahekorruseline Lenderi tüüpi maja, mille ühes katuse alla laienenud korteris elab noor perekond. Rita ja Peep Jürmann kolisid siia ühte teise korruse korterisse juba kümmekond aastat tagasi. Kui pere kasvas, otsustati kodu pööningukorrusele laiendada.

Artikkel on ilmunud ajakirja PÖÖNING erinumbris Värkstuba.
Artikli autorid Karola Mursu ja Heli Nurger.

Kui Rita ja Peep 2009. aastal endale Vesivärava tänavale 3-toalise korteri ostsid, said nad kodu ostmise rõõmule lisaks paraja pähkli pureda: korteri „kaasavarana“ tulid kaasa keerulised omandisuhted, kaasomandiga seotud pärimisprobleemid, majas elasid sundüürnikud. Korteris oli seniste elanike tagasihoidlike võimaluste tõttu veel sajanditaguse eluolu hõngu tunda: säilinud oli algne planeering kolme läbikäidava toaga, magamistoa kaudu pääses kitsukesse kööki, mille kõrval asus kuivkäimla – tänapäevastele vajadustele ehk mitte just päriselt vastav ruumiprogramm. Samas oli alles ka palju ajaloolisi detaile (uksi, aknaid, laudpõrandad, kahhelahi), mis kodule võlu ja eripära annavad. Isegi vanade elanike mahukas raamatukogu jäi Ritale-Peebule.

Uued asukad otsustasid korteri planeeringut otstarbekamaks ja enda vajadustele vastavaks kohendada: vaheseinu muudeti nii, et moodustusid elutuba ja kaks magamistuba, elu- ja söögitoa vahelt eemaldati osaliselt vahesein ning tekkis suur avar ruum. Algsed uksed, aknad, põrandad ja söögitoas asunud imekauni valge kahhelahju, mis ehitud bordüüriga ülalservas ja uhkete sammastega, soovis pererahvas kindlasti säilitada. Paraku hakkas ahi pärast remonti vajuma, kuna alumised naabrid olid samuti oma korteris seina eemaldanud, ka olid lõõrid läinud ahju parandamisel naabrite ahjulõõridega risti, mistõttu tuli kaunis küttekeha lõpuks lammutada. Kahhelkivid siiski ladustati ning pererahvas loodab, et need jõuavad kusagil teisele ringile. Ahju mälestuseks seisab elutoas nüüd valge kapp.

Tasahilju täitus vana maja uute elanikega ja mõni aasta hiljem võeti kogu hoones ette suur remont. Selle käigus tõsteti meetrijagu katuseharja, ehitati vintskapid, vahetati katus, see kõik võimaldas pööningukorruse välja ehitada ja mitu naabrit seda tegidki.

Jürmannid otsustasid esialgu pööningule laienemisega veidi oodata ning panustasid alumise korruse remonti. Seinad krohviti savi- ja lubikrohviga ning värviti kaseiinvärvidega, vanad kaldus laudpõrandad tõsteti elutoas ja köögis sirgeks – perenaine jagab nippi, et sellises olukorras töötavad hästi šampusepudeli korgid. Vana viimistluse eemaldas põrandailt peremees ise, see oli suur ja töörohke projekt, mis kestis ligi kolm nädalat. Suuremad ja keerulisemad tööd tegi appi võetud ehitusfirma Säästvad Ehituslahendused, kel vanade majade remondiga küllaldaselt kogemusi.

2015. aastal sündis perre esimene laps, 2019. aastal täitus lastetuba juba kolmanda asukaga. Pere oli pööningukorruse väljaehitamise ideega mänginud ainult mõtetes ja kui esiti tundus, et võibolla polegi neile nii palju ruumi vaja, siis kolmanda lapse tulles jäi allkorrusel siiski kitsaks ning otsustati kodu pööningule laiendada. Algas taas remont, seekord kolis lapseootel perekond Rita vanemate juurde ning kogu ehitustöö jäeti professionaalidele. Et koostöö ehitusfirmaga esimese remondi ajal oli laabunud hästi, kutsuti seekordki appi samad meistrid. Tulemuseks on läbi kahe korruse ulatuv korter, kus nii alumisel kui ülemisel korrusel põrandapinda 50 m2 jagu, alumisel korrusel asuvad elutuba, köök ja söögituba, ülemisel magamistoad ja vannituba. Pööningukorruse kujundamisel võeti appi sisearhitekt Tiina Kaljundi, kes muuhulgas aitas ruumide planeeringut seada, näiteks ehitati vannituba kolmnurkse ruumina – selle peale ei oleks ise osanud tulla, arvab perenaine. Oma kodu värvid valis pererahvas ise, omal moel tähistavad need korteri kahte ehitusetappi: alumisel korrusel on esimesest remondist erksamad värvid, ülemisel teise remondi ajast mahedamad toonid, mis magamistubadesse rahuliku meeleolu loovad. Sisustuses on kasutatud palju vanamööblit ja eesti disaini.

Nüüd, kus kodu on kujundatud oma näo ja vajaduste järgi, tunneb kogu pere end siin hästi. Naabrid on toredad, lapsed samaealised, koos korraldatakse grilliõhtuid ja seltskondlikke olenguid. Kadrioru pargi lähedus pakub pühapäevaseid jalutuskäike ning võimalust hommikuti enne päevakohustusi korraks aeg maha võtta ja päikesetõusus sörkimas käia – ilus algus päevale!

 

Ehitaja Kermo Jürmanni kommentaar

(Säästvad Ehituslahendused / MEISTRI)

Tegime korteris ehitustöid kahel korral: alumisel korrusel 2012. ja pööningukorrusel 2019. aastal. Sellise, positiivsusest pakatava noore perega on alati meeldiv koostööd teha. Eriti tore, et olime kaasatud nii põhikorruse renoveerimisel kui ka kümme aastat hiljem katusealuse väljaehitamisel. See on suurim tunnustus, kui meiega taaskord ühendust võetakse ning ehitama kutsutakse.

Rital ja Peebul oli kõik eelnevalt hästi läbi mõeldud, olemas projekt, mille üldjoontes aluseks võtsime. Tehnilised võimalused läksid kokku omanike soovidega, üht-teist ka muutsime jooksvalt, aga üsna minimaalselt. Tore, et omanikud mõtlesid kenasti kaasa ning ehitajatena saime pidevalt uut sisendit muudatuste kohta.

Oleme sellistlaadi objektidega kordi kokku puutunud, suuri väljakutseid kui selliseid ei esinenud. Tuli ette vaid omajagu ootamatusi, mis aga ongi vana maja võlu ning millega tuleb arvestada.
Kuna katus oli varem välja vahetatud, siis oli kogu kandekonstruktsioon uus. Ehitusprojekt nägi ette madalamaid ruume, ent koostöös omanikega õnnestus säilitada omajagu suuremad ruumikõrgused, kui algselt planeeritud oli. Kande- ja kergkonstruktsioonide ehitamisel kasutasime palju puitu, mille katsime diagonaalse saelauaga, millel roomatt ja lubikrohv. Lõppviimistluses on kasutatud nii toonitud peenviimistluskrohve kui ja värvimuldaasid sisaldavad naturaalseid värve. Naturaalne krohv kaetud loodusvärviga on alati kindlapeale minek – meeldides nii tööde teostajale kui lõpptarbijale.

On vähe selliseid objekte, millega võib rohkem kui 100% rahule jääda. Kuhjaga positiivset energiat sai selle kodu seintesse jäätud, mis oli võimalik tänu heatujulise ja asjaliku pererahvaga.

Artikkel on PDF-ina leitav SIIT.